Little Miss "Kannatamatu"

Tabasin end täna mõttelt, et pean leidma tee, mis oleks MINULE kasulik. Ei taha enam üritada olla keegi ja omada mingisugust jama, mida teised arvavad minu jaoks hea olevat.
Mis teema see on, et alati kui mingisuguse lolli juhuse tõttu minuga midagi suurepärast juhtub, siis järgneb sellele mingi totaalne jamasus? Sõbranna kommentaar, kui ükskord talle põgusalt oma toimetustest ülevaate andmise peaaegu lõpetanud olin, oli järgnev: "Issversussver!".
Aga siiski katsun vaadata asju positiivselt ja märgata kõige pisematki head minu ümber...

Uskumatu, et olen avastanud endas sellise joone nagu - armukadedus! Oma endiste isaste sõprade eludega end kurssi viies, olen märganud, et nende emaste suhtes ma nagu pean veidi pingutama, et tolerantne olla! Lohutan end mõttega, et see on ajutine, seega mööduv nähtus. Ise olen süüdi, et nii ära kadusin! Annan ka neile andeks, kui mõnda aega välja minust ei tehta...
----------------------------------------------------------------------------------
Lõik eile õhtusest msn vestlusest kellegagi, kes kuskil kaugel-kaugel:
* korralikult hakitud ja delititud tekst, aga ega kõike roppusi ei peagi teadma ;)

T: ... keeran pead, nokin lokki kergelt, vaatan silma ja no naudin teiste meeste tähelepanu. on see siis vale?! ükskõiksus tapab mu muidu ära! ja siis veel kutsutakse lipakaks!?!
K: ei. naised toituvadki ju tähelepanust. "mitte paar" kellegagi olles alandab kehakaalu, minu teooria tõestatud. kui koos olles seda ei saa, siis naudi või teiste tähelepanu. suhteline muidugi..
T: ei, ta on armas ja tore..oli siis
K: kui mitte võtta arvesse seda märkust sinu rindade kohta, eksole?
T: vähemalt ei hakanud minu dekolteed ülejäänud vestluse ajast õgima..
K: kallis, ta ju muidugi ei jõudnud vahtida! teil see vestlus jäi ju napiks... ;)
T: krt, võiks juba leida kellegi, kellega koos kõik meesnapakad ja muidu sitakärud unustada saaks!!!
K: :) unustamisega olen mina samuti Miss Kannatamatu!
T: õudne! kas selle jamaga peab leppima hakkama?
K: millega siis? küll keegi "Hea" kunagi tuleb...
T: no jah, aga enne tuleb terve persetäis sitapäid!
K: aga kui need erinevad mõõdus ja kvaliteedis haharid ära jalutavad su juurest, jättes sulle vaid südamevalu ja veel hunnik paska, siis tuleb kuskilt ootamatult keegi Hea. pead selle hetke lihtsalt ära tundma.
T: jajahh., niikaua käin ja keerutan oma lokke ning vaatan silma nendele pasavasikatele, kuni lõpuks ära tunnen, jahh?!
K: no jahh, hakka juba selle jamaga leppima!
....
ok! Aitab!
Ma nüüd asjatama omi asju ja oma lokke keerutama!
Suudlused minu kaaskannatajatele!
Teie Kris

Ma ei tea, millal see juhtuma hakkas. See oleks nagu hiljutine nähtus. Arvasin, et olen mõnda aega üksi, kuskil nurgas ja katsun endas selgust saada... aga avastasin, et ei saagi nii teha. Nii palju on ilusaid inimesi minu ümber, kes mind sellelt teelt eemale suunavad. Miks? Ma ikka veel seesama, võibolla vähem suhtleja...
Sõber ütles täna, et ülemõtlemine on kõige hullem kuritegu, mis olla võib. Isegi kuuekuuse imiku penetreerimine suruõhuhaamriga oleks alles teisel kohal. Napilt küll, kuid siiski.
Teen omad järeldused sellest ja ei kipu nurka tagasi.

Nii palju on tegelikult ütlemata...

Tõsi, Sul on õigus. Inimene elab ja sureb üksinda, nii paratamatu kui see ka pole. Seega see minu Hirm - mõtetu. Mõistan Sind, kui ütlesid, et vahel meenub Sulle, millega oled tegeleda tahtnud, kuid mida pole siiani saanud... Jõuetuse tunne tekib minul, kuid katsun selle mõttega harjuda ja leppida.

Enam ei tõrju pisaraid silmist, neid lihtsalt pole seal...varsti. (:

Ärevus hinges- tean, et see on ainus priipääse.
Ootan homset rongi.
Tahaksin juba seal olla!

Pärlid ja Kvaliteetaeg

Usun, et mõistad mind. Mina mõistan nüüd enam kui kunagi varem.

Pikka aega on kogunud see Pärli teema mul kuskil sisemuses realiseermise võimalust. Nüüd siis suudan seda tunnistada. :)

Need inimesed, kes on saanud/saavad kunagi kätte senini varjus olnud Pärli, mis on kallihinnalisem kui Maailma varandus, nemad teavad samuti. Teavad, et peale lahtiütlemist ja pimeduses kobamist, saabub valgus. Üksi või koos - vahet pole. See on valgus, mille järgijad suudavad saavutada uue suhte, mis peab vastu ja muutub ajaga aina tugevamaks. Tahaksin edaspidigi suuta kuulata vaid oma südant.

Ja kallike, nagu ma Sulle lubasin, siin see on sõnasõnalt:

Kvaliteetaeg - "Rutiinivaba aeg, mille veedad kellegagi, tehes midagi lõbusat niimoodi, et seda tihti ei juhtu."
Tõlgituna minu sõbra R.T poolt meeste keelest naiste jaoks arusaadavamaks keeleks. Aga mis igaüks selle all süvitsi võetuna mõtleb, see jääb siiski meie enda väljanuputada.



@ Kris tagasi reaalsuses ja
still searching the right way to live my Life.

Väärastunud sisetundega ühiskond minus eneses?

Hirm - väikeste intervallidega kuid järjepidevalt ja kindlalt, kriibib ning teeb haiget.
Hirm on jääda üksi, hirm saada taaskord haiget, hirm on olla soovimatu, hirm on saada taas enesestmõistetavaks kellelegi...
Hirm on olla mina ise.

Süütunne - justkui keegi torkaks nõelaga valusalt südamesse.
Süütunne on suhte pärast, mida enam ei ole. Süütunne on suhte pärast, mida mul kunagi enam olla ei tohiks...
Minu enda väärastunud tõekspidamine?

Ilusat Iseseisvuspäeva, Kiku!
[no vot, paningi kirja nüüd ;) ]

Determineeritud samm

Pean tunnistama, et minu hinge vaevab rahutus. Tajun iga rakuga oma kehas, kui valus on olla praegu.

Kusjuures kui päris aus olla, siis avastasin alles nüüd, et lahtisi otsi selles umbsõlmes on nii palju! Ja ma ei tea sugugi, kust seda harutama hakata.

Tegelikult ma tahaksin, et oleks vähem valesid. Mõistan nüüd, et vahel on ka vaikimine valetamine. Valetamine eelkõige iseendale.

Tahaksin suuta kas või veidikenegi ette näha oma tegude tagajärgi...


Ja seda samuti, et tegelikult on spontaansus hea... ♥

Read between the lines

Kurnatud olen, kuid uskumatult mõnus ja hea on olla. (:

Tänane vestlus lõunal sõbraga lühidalt:

- `Kuidas sul on?`
- `Ebareguaarselt.`
- `Sul võiks lõpuks see periood läbi saada - vanust nagu juba on...sul on ju seda kõvasti rohkem kui minul ...!?`

Armastus ongi pidev lahkuminek vist...



@susservusserdaja Kris