Häbitult kaua on olnud vaikus siin. Nii ongi hea, sissepoole on jäänud rohkem. Mõttematerjali.
Nüüd siis mõned päevad üksi olen. Liiga palju korraga polegi kunagi hea olnud. Lohutan, aga ei kõla usutavalt. Katsun teeselda, et usun.
Otsustatud, täna tahan mööda vanalinna kõmpida.
Üksi. Pimeduses on oma võlu. Nagu oleks peaaegu ideaalne.
Ei hoia kellegi käest kinni. Ei suitseta kah. Olen vait. Ka selles on oma võlu...peaaegu ideaalne.