Lihtsalt Kurb. Pressure?

Teesklen igal oma astutud sammul, et ärevust ei ole, aga süda peksab, närvid tõmblevad ja katus sõidab. Pea on tühi. Sellele fenomenile loogiline seletus puudub. Kui, siis ehk - stress.
Ei mäleta, mis aastaaeg oli, kui viimati puhkasin. Tõenäoliselt sügisel, kuid siis haiguslehe arvelt.

Koguaeg on sees mingi rahutuse tunne. Et midagi on kuskil valesti. Koguaeg tundub, nagu oleks mingid puudujäägid kuskil.
Kuigi tegelikult on ju kõik korras...?

Loodan, et kunagi varsti jaksab päike ka minus ja minust särada...